71 kaarti geomeetriliste kujundite õppimiseks ja kirjeldamiseks. Parim ajaviide matemaatika tundidesse, kui mõned õpilased on juba enda töö lõpetanud. Samuti saab mängu kohandada vastavalt õpilaste tasemele ning eemaldada mõned kaardid mõistetega, mida õpilased pole veel õppinud.
Mängus osaleb kaks mängijat. Mängijad istuvad üks ühel pool lauda ja teine teisel pool lauda näoga üksteise poole ning nende vahele pannakse barjäär, et mängijad ei näeks üksteise kaarte (näiteks suur raamat või vineerplaat või ka külili olev tool/taburet). Mängijad võivad istuda üksteise poole ka seljaga.
Mõlemal mängijal on üks kaardipakk kaarte (71 kaarti). Suvaliselt võtab mängija ühe kaartidest ning teised sätib enda ette lauale nii, et tekib 7 rida ja 10 tulpa kaarte. Kaadid laotakse enda ette “näoga” üles poole.
Mängu eesmärk on ära arvata, milline kaart on vastasmängijal suvaliselt võetud kaart. Selleks tohib vaheldumisi küsida ainult kas-küsimusi ning vastata ainult “jah” või “ei”.
Mõned näited küsimustest: “Kas see on tasapinnaline kujund?”; “Kas see on kujundi osa?”; “Kas see on lõpmata pikk?”; “Kas sellel on neli nurka/tippu?”; “Kas sellel on pikkus?”; “Kas see on punkt?”
Ei tohi küsida näiteks: “Kas see on ruut või ristkülik?”, sest sellele küsimusele ei saa vastata “jah” või “ei”.
Kui oled kindel, et vastasel pole näiteks kaarti “ruut”, siis keera see tagurpidi, et vastav kaart välistada edaspidi. Kui küsid näiteks “Kas see on ruumiline kujund?” ja saad vastuseks “ei”, siis keera kõik ruumilisi kujundeid kujutavad kaardid tagurpidi.
Vastavalt tasemele võib kaartide arvu muuta.
Mängule abistavad materjalid küsimuste koostamiseks mensvia.ee lehel.
Head mängimist!
Mängu autor: Mailis Saealle
Kaardimängu soetades võid mängu faili printimiseks jagada vaid ühes koolis.
