Aine „Videmängude arengulugu“
Tutvustus, videomängu tähendus minu jaoks ja mõtted, mis videomängudega seostuvad
11.02.2025 - Mailis Saealle
Aine „Videmängude arengulugu“ esimene essee
Tutvustus, videomängu tähendus minu jaoks ja mõtted, mis videomängudega seostuvad
Olen kunstide ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja eriala magistrant ning põhikooli matemaatikaõpetaja. Valisin aine „Videomängude arengulugu“ vabaainete ainepunktide täitmiseks.
Videomängud on minu jaoks virtuaalsed mängud, mida saab arvutis, konsoolis, telefonis või muus interaktiivses seadmes mängida. Videomängud on mängud, mida mängitakse ekraanil ning mängus saab mängija tegelasi ja objekte liigutada.
Põhikoolis ja gümnaasiumis oli minu huvi videomängude vastu väga suur. Mul oli kindel plaan minna õppima infotehnoloogiat, kuid kui gümnaasiumis sain aru, et infotehnoloogia ei võrdu automaatselt mängude loomisega, jätsin selle mõtte sinnapaika.
Põhikoolis mängisin päris mitmeid mänge, kõige rohkem meeldisid mulle ehitamismängud ja mängud, mis simuleerisid päriselu. Minu lemmikuimad mängud põhikoolis: Sims 2, Transformice, Minecraft, GTA: San Andreas. Transformice’s tegelesin ka peamiselt uute kaartide ehitamisega, mitte juustu kogumisega, mis on tegelik mängu eesmärk. See mäng kummalisel kombel inspireeris 10-aastast mind nõnda, et hakkasin uurima päriselt hiirte elu kohta raamatutest ja internetist ning kirjutama enda avastustest vastavate teemade foorumitesse. Arvutimängud jäid tahaplaanile ja hakkasin kirjutama raamatuid.
Ma pole aastaid teadlikult videomänge mänginud, vaid ainult juhuslikult – näiteks pidudel, kus keegi andis mulle hetkeks puldi, et juhiksin ralliautot või siis näitan oma väiksemale õele, mis mänge mängisin kunagi või külastan venna virtuaalset maailma, et ta saaks seal mulle ekskursiooni teha.
Olen pidevalt otsinud kursuseid, mis oleksid videomängudega või nende loomisega seotud. Eestikeelseid videomängude temaatilisi kursuseid on vähe, kuigi videomängud on väga populaarsed.
Kuna videomängud köidavad õpilasi, siis olen toonud näiteid videomängudest ning nende loomisest, et panna õpilasi ainest huvituma. Olen kasutanud mõningaid mänge õppetöös. Minecraft on ideaalne matemaatikas ruumitaju arendamiseks koordinaatteljestikus, Project Chemistry on suurepärane õppemäng keemia õpetamiseks, mitmed strateegiamängud on ajaloolised ning suurendavad seega huvi ja teadmiseid ajaloo ning sõjanduse vastu. Samuti on väga palju simulatsioonimänge, kus saab kogemusi, mida võib-olla iial me päriselus muidu ei saaks. Seega näen, et mängud ei ole ainult ajaviide vaid suurepärane vahend õppimiseks.
Isegi, kui mäng ise ei ole sisuliselt õpetlik, on võimalik läbi mängu tekitada virtuaalne klassiruum, kus õppida. Näiteks on võimalik luua mängus sees ainealaste küsimustega aardejaht. Sellist õppimist on vähe uuritud ja kasutatud. Ilmselt hirmus, et lapsed on siis veel rohkem mängusõltuvuses ja ka seepärast, et õpetajad on tihti vanemast generatsioonist ning ei oska mänge õppetöösse rakendada. Mina aga usun, et peaksime uurima rohkem mängude mõju ning nende rakendamist klassiruumis. Arvan, et justnimelt arvutimängudes osaliselt õppetööd korraldades saame toetada lapse tähelepanu ja pidurdusprotsesside arengut, et ta suudaks öelda ahvatlevale mängule „ei“ ning keskenduda õppimisele.
Ootasin elevusega kursuse algust ning loodan, et saan siit ägedaid ideid, milliseid mänge tulevikus mängida ja kuidas neid õppimisega siduda ning ennast ja teisi läbi mängude arendada.
Miks matemaatikat vaja on?
16.01.25 - Mailis Saealle
Matemaatika õppimine võib vahel tunduda raske, isegi mõttetu. “Miks ma pean seda tegema?” võib olla küsimus, mis tekib sul algebraülesannet lahendades või kolmnurga pindala arvutades. Kuid tead, matemaatika on palju rohkem kui lihtsalt numbrid ja valemid. See on vahend, mis aitab sul areneda oskuslikuks ja võimekaks inimeseks igas eluvaldkonnas.
Mida matemaatika sinule annab?
Loogiline mõtlemine ja probleemide lahendamine
Elus on palju olukordi, kus pead lahendama keerulisi probleeme, olgu see koolis, tööl või isiklikus elus. Matemaatika õpetab sind analüüsima, mõtlema loogiliselt ja otsima lahendusi samm-sammult. Kui suudad lahendada keeruka võrrandi, suudad ka elus keerulisi olukordi läbi mõelda ja lahendada.Kannatlikkus ja järjepidevus
Mõni ülesanne tundub alguses peaaegu lahendamatu, kuid püsivus viib alati sihile. Matemaatika õpetab, et vigu võib teha, kuid tähtis on proovida uuesti. See oskus tuleb kasuks kõikjal – sportimisel, muusika õppimisel või suhete hoidmisel.Tähelepanu detailidele
Matemaatikas on täpsus oluline. Kui jätad valemi kasutamisel ühe väikese sammu vahele, ei saa sa õiget vastust. Sama kehtib igas töös – tähelepanu detailidele aitab vältida vigu ja jõuda paremate tulemusteni.Loovus ja paindlik mõtlemine
Võib tunduda üllatav, aga matemaatika arendab ka loovust! Keeruliste ülesannete lahendamiseks tuleb tihti mõelda kastist välja ja otsida nutikaid lähenemisviise. Loovus ja paindlikkus on väärt oskused, mida saad kasutada igal elualal.Elu praktilised oskused
Matemaatika ümbritseb meid kõikjal: kui planeerid eelarvet, arvestad allahindlusi poes või teed plaane sõpradega. Ka teaduses, inseneriteaduses, programmeerimises, äris ja paljudes muudes valdkondades on matemaatika hädavajalik.
Miks tasub pingutada?
Matemaatika õppimine valmistab sind ette tulevikuks, ükskõik millise karjääri või elustiili valid. Aga kõige olulisem – see arendab sind inimesena. Sa õpid paremini keskenduma, oma emotsioone kontrollima ja keerulisi olukordi lahendama. Need oskused annavad sulle elus eelise ja aitavad sul saavutada oma eesmärke.
Matemaatika ei ole ainult koolitund või hinnete pärast muretsemine – see on vahend, mis aitab sul kasvada targemaks, tugevamaks ja edukamaks. Kui kunagi mõtled, miks see kõik vajalik on, siis tea, et iga lahendatud ülesanne viib sind lähemale tulevikule, kus oled iseenda parim versioon.
Millal mina matemaatikaga sõbraks sain?
Ma sain põhikoolis ja gümnaasiumis matemaatikast aru, aga ega ma suurt tähelepanu selle oskuse arendamisele ei pööranud. Matemaatika hakkas mulle huvi pakkuma ülikoolis, kui inseneeriat õppisin. Seal leidsin nii palju seoseid ja lisaks avastasin, et matemaatika – see on edu, see on raha. Osates kasvõi natukenegi matemaatikat annab see mulle palju suurema eelise elus, sest oskus, mis on defitsiitne maksab. Inimesed maksavad mulle, et teeksin vajalikud arvutused. Loomulikult kaasneb sellega ka vastutus. Minu jaoks oli täiesti arusaamatu investeerimise maailm. Asutasin enda ettevõtte. Nii investeerimises kui ka ettevõtluses on mul iga päev matemaatikat vaja. Jah, päris alati ei pea lihtsustama keerulisi avaldisi, kuid see, et oskan lihtsustada keerulisi avaldisi, muudab igapäevaste probleemide lahendamise lihtsamaks, sest näen palju kaugemale, tean palju rohkem. Hiljuti hakkasin iseseisvalt õppima programmeerimist. Ka seal on palju matemaatikat.
Matemaatika on nagu sild kõige vahel maailmas ning see on igas riigis sama, enamjaolt muutumatu. Olen õppinud nii palju end ümbritseva kohta just tänu matemaatikale.
Ära karda küsida abi, teha vigu ja õppida. Ole julge ja usalda ennast – sa oled rohkemaks võimeline, kui arvad!
Eksamite olulisus kognitiivses arengus
11.12.24 - Mailis Saealle
Viimastel aastatel on eksamite hindamise teemal tõusnud esile rohkelt arutelusid ning ilmunud mitmeid artikleid (Punamäe, 2022). Kuigi eksamid võivad tunduda pingelised arvan, et eksamitel on oluline roll õpilaste keskendumisvõime ja pidurdusprotsesside arendamisel. Selles essees arutlen, miks eksamid ja kontrolltööd ei ole ainult hindamise vahendid, vaid ka olulised tööriistad, mis valmistavad noori ette eluks väljaspool kooli.
Üha enam rõhutatakse, et õppimine vajab turvalist ja toetavat keskkonda, sest hirmu tundmine ei võimalda õpilasel õppida (Kikas ja Toomela 2015). Olles ise sooritanud mitmeid eksameid võin öelda, et hirm eksamite ees ei teki sellest, et pean eksami sooritama, vaid pigem sellest, kas minu ettevalmistus eksamiks on piisav ning kui motiveeriv ja julgutav on olnud õpetaja või õppejõud. Seega hirmu eksamite ees ei leevenda tegelikkuses eksamite lihtsustamine või ära kaotamine vaid korralik ettevalmistus ning õpilasele õpitee nähtavaks tegemine. Õpilasele peab selgitama talle arusaadavalt, mida eksam endast kujutab, tutvustama erinevaid eksami lahendamise strateegiaid, motiveerima ja valmistama ta selleks ette. Mulle väga meeldib siinkohal ütlemine: „Raske õppustel, kerge lahingus.“ Näen, et eksameid ja kontrolltöid võib teha väga lihtsaks, kuid kui õppimine selleks pole toimunud mõtestatult ja nii, et õppimine oleks õpilasele oluline ja motiveeriv tekitab eesseisev eksam siiski õpilases tohutut stressi ning ärevust.
Mari-Liis Kaldoja tõi oma pidurdusprotsesside videoloengus välja mõningad olulised oskused 21. sajandil: distsipliin ja püsivus, töömälu, loovus ja paindlikkus ning enesekontroll (Kaldoja, s.a).
Distsipliin ja püsivus. Eksamiteks valmistumine arendab õpilase võimet seada eesmärke ja töötada järjekindlalt nende saavutamise nimel.
Töömälu treenimine. Eksami ajal peavad õpilased hoidma töömälu aktiivsena, tuletades meelde õpitud materjali ja sidudes selle küsimustega, samal ajal surudes alla ebaolulist infot. See protsess tugevdab töömälu tõhusust ja kognitiivset pidurdamist.
Loovus ja paindlikkus. Keerulised eksamiküsimused võivad nõuda loovat lähenemist ja paindlikku mõtlemist, et leida erinevaid lahendusi.
Enesekontroll. Eksamite olukorras peavad õpilased juhtima oma emotsioone, näiteks ärevust või frustratsiooni, ning säilitama rahu ja keskenduma ka keerulistes olukordades. See arendab enesekontrolli ja säilenõtkust, mis on olulised nii akadeemilises kui ka isiklikus elus. Enesekontroll on edu mootor (Mischel, 2016).
Eksamil kogetav stress ja vajadus kiiresti mõelda sarnanevad paljudele täiskasvanuea väljakutsetele, nagu tähtajaliste projektide täitmine või ootamatute probleemide lahendamine. Seeläbi valmistavad eksamid õpilasi ette reaalse elu olukordadeks, kus on vaja kognitiivset pidurdamist ja emotsionaalset tasakaalu.
Seega kokkuvõtteks arvan, et eksamiks õppides lühiajalise stressi talumisel on oluline roll emotsionaalses ja kognitiivses arengus, aidates arendada kognitiivse pidurdamise oskust, mis on vajalik tuleviku väljakutsetega toimetulekuks, näiteks keskendumiseks ja segavate mõtete juhtimiseks stressirohketes olukordades. Ilma eksami ja eksamiks õppimise kogemusteta võivad noored täiskasvanuna kogeda raskusi stressiga toimetulekul, mis omakorda võib viia depressiooni, vägivaldse käitumise või emotsionaalse tasakaalu kadumiseni.
Kasutatud kirjandus
Kaldoja, M. (s.a). Pidurdusprotsessid. Külastatud aadressil https://vimeo.com/250270979
Kikas, E., & Toomela, A. (2015). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Eesti Ülikoolide Kirjastus OÜ.
Mischel, W. (2016). Vahukommikatse Miks enesekontroll on edu mootor. Äripäev.
Punamäe, O. M. (2022). Põhikooli eksamilävendi kaotamine põhjustab tuliseid vaidlusi. ERR, 6. veebruar. Kasutatud: 9.12.24, https://www.err.ee/1608491222/pohikooli-eksamilavendi-kaotamine-pohjustab-tuliseid-vaidlusi
Õpilaste õpimotivatsiooni hoidmine matemaatika tundides
20.10.24 - Mailis Saealle
Õpimotivatsiooni matemaatika õppimisel on palju uuritud (Johanson & Leijen, 2021; Reimann, 2022; Brophy, 2014) ning on jõutud järeldusele, et õpimotivatsioon on peamine tegur, mis mõjutab matemaatika õppimise tulemuslikkust pikema aja jooksul. Õpimotivatsiooni mõjutavad õppija kompetentsustaju ja kasumlikkuse nägemine lähtuvalt isiklikest väärtustest. Õpimotivatsiooni saab õpetaja õpilastes tekitada ning tõsta tehes õppeaine õpilastele meelepärasemaks. Essees arutlen selle üle, kuidas matemaatika aines saan tõsta ja hoida õpilaste motivatsioonitaset.
Matemaatika õppimine aitab arendada aju kognitiivseid võimeid, mille eesmärkideks on uudishimu rahuldamine, millestki arusaamine, loometegevus ja positiivse enesehinnangu säilitamine (Brophy, 2014). Matemaatika õppimine aitab arendada ka loogikat, tähelepanu ja täpsust, läbi mille arenevad õpilase metakognitiivsed oskused: õpilased õpivad planeerima, jälgima ja hindama oma käitumist (lahenduskäike), nägema ja parandama vigu. Eelnevad oskused tulevad kasuks kõigis õppeainetes ja eluvaldkondades ning seega peakski matemaatika õppimise kõrvale tooma seesugustest kasuteguritest näiteid, et muuta matemaatika õppimist õpilasele väärtuslikumaks.
Matemaatikat õpetades rõhutan, et vead on oluline osa õppimisprotsessis. Suunan õpilasi lihtsate küsimustega mõtlema sügavamalt ning leidma seoseid eelnevalt õpituga ja igapäevaeluga. Vahel jõuame tunnis lahendada vaid ühe ülesande, kuid rohkem pole vajagi, sest see üks ülesanne õpetab, kuidas me iga vähegi sarnase olukorra saaksime lahendada ja millist lahendusviisi võiksime kasutada. Isegi kui õpilane jõuab õige vastuseni, küsin temalt ikka, kas ta on selles vastuses kindel ning lasen tal lahenduskäiku ja vastust analüüsida, et arendada tema kriitilise mõtlemise oskust ning kompetentsustaju. Kui õpilane pole lahenduskäigus kindel, siis selgub, millistes osades ta kahtleb ja saab kinnitust, et ta tegi õigesti. Kikas ja Toomela (2015) on samuti analüüsi oskust õpiprotsessis vajalikuks pidanud. Vigadest õppimine ja lahenduskäikude analüüs tõstab õpilase kompetentsustaju palju rohkem ja motiveerib õppima kui positiivne hinne. Selline lähenemine võtab ära hirmu vigade tegemise ees, õpetab õpilase enda lahendusi analüüsima. Selgitan siinkohal õpilasele, et alati peab kahtlema ka õigetes vastustes, sest näiteks insenerina ei saa jääda lootma, et konstruktsioon äkki püsib püsti. Siis on juba hilja, kui miljonite eest ehitatud hoone kokku variseb. Niisamuti peab kahtlema ka kõigi teiste inimeste (kaasaarvatud õpetaja) lahendustes. Vahel kirjutan meelega vigadega lahenduse tahvlile ja suunan õpilasi analüüsima, kas olen teinud lahenduses vea või mitte. See on viinud selleni, et vahel kui juhtungi tegema päriselt mõne vea, mis on inimlik, oskavad õpilased sellele mu tähelepanu juhtida, sest vigu teevad kõik inimesed. Lisaks peab analüüsima ka seda, et isegi kui lahendused on õiged ei pruugi need teatud konteksti üldse sobida. Näiteks kui võrrandi lahendid on ruudu küljed, peame hindama, et kuigi lahenditeks on 2 ja miinus 2 ja mõlemad on õiged, siis sobiv lahend on ainult 2.
Pooldan juurdekasvuteooriat (Kikas & Toomela, 2015). Kuigi teatavasti on pärilikkusel suur roll, usun ikkagi, et igaühel on võimalik jõuda mingil alal tippu. Ma ei hinda matemaatikas kiirust vaid sisu. Nii autojuht kui jalgrattur jõuavad lõpuks samasse sihtpunkti, kuid jalgratturil on sõidust palju rohkem meeles ning hoopis teistsugune kogemus, sügavam ja sisukam. Autojuht tegi kiireid peatuseid tanklates ehk lahendas palju ja kiiresti ühesuguseid ülesandeid ning lõpuks ta ei mäleta, millisest tanklast ta kütust ostis ja millisest lihtsalt kohvi haaras. Jalgrattur aga sõitis mööda metsateid ja lahendas võib-olla ühe ülesande, mis võttis tal väga kaua aega, aga ta analüüsis seda pikemalt. Talle jääb sellest sõidust meelde rohkem, sest iga peatus oli isemoodi ja eriline. Kusjuures mägedes keerulisel ja tavapärasest teistsugusel maastikul on jalgrattaga palju efektiivsem sõita, autoga võib olla sellise raja läbimine isegi võimatu. Ütlen õpilastele selle loo jätkuks: „Sõidame täpselt nii kiiresti ja teeme täpselt nii palju ja nii pikki peatusi, kui sul vaja.“
Käesoleva essee kirjutamiseks lugesin erinevaid allikaid, seostades loetut oma praktikaga ja jõudsin järeldusteni, mida õpetajana siiani sisetunde baasil olen teinud õigesti ning kus vajan veel kindlustunnet või teadmisi juurde. Refleksioon aitab tõsta ka minu enda kompetentsustaju ning motiveerib mind püsima nii õpetaja-ametis kui elukestvas õppes.
Kasutatud kirjandus
Brophy, J. (2014). Kuidas õpilasi motiveerida: käsiraamat õpetajatele. Tallinn: Archimedes.
Johanson. M. & Leijen, Ä. (2021). Uus projekt uurib matemaatika motivatsiooni. Õpetajate Leht.
Kikas, E. & Toomela, A. (2015). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Eesti Ülikoolide Kirjastus OÜ.
Reimann, A. (2022). Matemaatika õppimise motivatsioon algklassides. Publitseerimata magistritöö. Tartu Ülikool.
Tartu Noorte Töömaleva Vormsi malevarühm
13.08.2024
Tervitused Tartu Noorte Töömaleva Vormsi malevarühmalt!
Eile lõppesid Tartu Noorte Töömaleva tegevused Vormsi saarel, kuid see kogemus ei lahku iialgi meie südametest.
Need üheksa päeva olid täis seiklusi, lustimist, õppimist ning ka töötamist, ent ilma imelise Vormsi kogukonnata ei oleks see malev iialgi nii nauditav olnud. Teie külalislahkus ja abivalmidus oli suureks tõukejõuks meie tegevustele ning meie tänulikkus on suurem, kui te arvata võiks.
Me täname Vormsi Lasteaed-Põhikooli majutuse eest ja direktor Sabine Burgerit, kelle südamlikkus lõi kodutunde meis kõigis. Tänu Sabinele saime ka tuttavaks noorte Vormsi kohalikega, kes meie õhtud külakiige ja lõkke ääres unustamatuks muutsid. Ilma selleta ei oleks me kohanud Tartu maleva salajast ‘’kümnendat liiget’’ Liisbetti (loe: Vaib), kes pakkus päevast-päeva toredat seltskonda ning meie pannkookide tegemise unistused täide viis.
Täname meie toitlustajat Retro kohvikut, kes meile imemaitsvat toitu valmistasid ja kohati kaootilisele ajakavale imeliselt vastu pidasid. Toit pakkus meile palju jõudu tööpäevadel, mis poleks ilma meie tööandja Andres-Andi Sarveta teoks saanud. Aitäh Vormsi vald, et andsid võimaluse Tartu Noorte Töömaleval korrastada Borrby-Kerslinina matkateed. Soovitame teil kõigil seda külastada ning meie oksakääridega tehtud meistriteost nautida.
Täname Vormsi maleva ühte algatajat ja vabatahtlikku Triinu Laari. Sinu lahkus aitas meid nii tööpäevadel kui ka vabadel hetkedel. Aitäh jagamast oma positiivsust meiega! Samuti koos Maarja Koppelmaa juhendamisel ja Tallinna ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaaga viisite läbi hariva veekoolituse. Õppisime, kuidas analüüsida veekogusid (eriti allikaid) ning ise oma kätt proovida selles protsessis. Kirjeldasime nii Suurallikat, Lubjaallikat, Raviallikat ja Prästvike järve lehtedel www.allikad.info ja www.veestik.info.
Pärast veekoolitust saime ka külastada ühe meie rühmajuhi perekodu. Täname Jaaniste perekonda Mõisaholmist, kes pakkusid suurepärast äsja merest püütud kala õhtusöögiks ning sauna töö tegemise eest.
Täname Anu Johanit, kelle abivalmidus oli uskumatult suureks abiks. Samuti suur osa meie Vormsi teadmistest pärinevad just Teilt. Jutustasite meile nii käsitööst, saare ajaloost ja üldist Vormsi informatsiooni. Juhendasite meid ka kitsejuustu tegemisel algusest lõpuni. Aitäh silmaringi laiendavate kogemuste eest! Tahame tänada teid kõiki, kes ka kaugemalt meie malevat toetasid.
Aitäh kõigile, kes lehvitasid meile, kui oma pika rattasalguga mööda sõitsime. Aitäh Hiiu kandle laagrile, kes meid rahvamajas oma imelise kontserdiga võlusid ning hiljem kohalike seltsis tantsumuusikat pakkusid. Aitäh Vormsi selle unustamatu kogemuse eest!!!
Tartu Noorte Töömaleva Vormsi malevarühm
– Berit Aren
Vormsi malevarühm sai teoks tänu Tartu Noorte Töömaleva, Vormsi valla, Vormsi Lasteaed-Põhikooli, MensVia OÜ ja MTÜ Haridusuuendulik õpe koostööle.
Jälgi meid instas!
